Meie klassi jõuluraamat koosneb laste juttudest, mis sündisid selsamal hetkel, kui mikrofon tööle hakkas. See näitab, kui ääretult loovad on me lapsed. Iga jutt on kui pilguheit millessegi, mida tahaks sügavamalt tundma õppida ja rohkem teada saada. Igas kodus võib aga see alustatud lugu saada oma järje...
Imetlesin laste julgust otse mikrofoni rääkida ja nii vabalt oma lugu rääkida...

Terve nädala jooksul kuulasime jõulujutte, mille autoriteks olid lapsed ise.















Nädala alguses olid päkapikud kohale toimetanud
laste enda tehtud piltidega advendikalendri.
Juures oli ka kiri päkapikkudelt.
Kirjas öeldi, et päkapikud tänavad lapsi piltide eest ja et õpetajale jäeti lauale piltide koopiad.
Päkapikud palusid, et laps, kelle pilt avaneb, jutustaks juurde ka oma jõulujutu. Nii ongi meil olnud.

Alustasime tänast päeva peastarvutamisega. Iga laps pidi leidma pipargoogile õige korvi - oli siis summaks seitse, kaheksa või üheksa. Harjutasime ka tekstülesande lahendamist. Saime teada ,et väga oluline on tekstülesande lugemine . Kui juba teame mis antud on ,tuleb üles leida küsimus - muidu ei tea ju millele vastata. Otsustasime ,et tõmbame küsimusele joone alla. Seejärel mõtleme läbi tehte ,siis arvutame . Ja kõige lõpuks paneme kirja vastuse. Tundub ,et lihtne ,aga aega võtab - vähemalt esialgu. Tegime TV lk. 99 ja 100.
Eesti keeles vastasid kõik lapsed. Arutelu käigus otsustati ,et kolm last vastavad homme uuesti. Siis saavad ka nemad templid. Edasi lugesime onu Heinost. Ta on päris meie moodi- ka temal on vahel suur kommiisu. Onu Heino puges isegi vaikselt teki alla ja ootas ,et päkapikud tuleksid ja kommi tooksid. Selle asemel tulid aga linnukesed. Mis edasi sai - seda loeb homseks iga laps. Töövihikust jäi lõpetada lk. 82. Kunstitunnis tegime mustrid ja päkapikud lõpuni.Paljud jõudsid ka küünlad valmis ,mis akendele pandi. Oli toimekas päev. Jäänud on veel üks töine koolinädal ja siis üks igati põnev ja sündmusterohke viimane nädal. Peame vastu!!!

5.detsember. Hollandis tähistatakse 5.detsembril Sinterklaasi. Sama on ka Belgias.seal ei saa lapsed kinke jõuluõhtul vaid 5. või ka 6. detsembril.Sinterklaasil on valge habe ja punane kuub . Ta tuleb koos oma kaaslase Musta Peetriga . Tuleb ta aga Hispaaniast laevaga (kusjuures ta pärineb Madridist, kus pole isegi sadamat) ja juba novembris. Mööda Hollandit sõidab Sinterklaas ringi valge hobusega. Käes on tal raamat, kus on kirjas kõigi laste nimed ja kas nad on olnud head või halvad lapsed. Sinterklaas annab lastele ka pepernoten'eid, mis on pisut piparkoogi moodi maitsega küpsised, mis alati sinterklaasi ajal igas kodus on kuhjaga.
Meil aga on alanud päkapikuaeg. Ja seda me aabitsatest ka lugesime ja loeme kodus edasi. Veel õppisime täna kaashäälikuühendeid ja täishäälikuühendeid. Kordasime ka häälimist ja see oli küll kõigil hästi selge. Häälikupikkusega tuleb veel maadelda.
Matemaatikas kordasime seda ,et summa ei muutu kui muudame liidetavate järjekorda ja tundus ,et see oli lihtne. Tekstülesanded vajavad aga hoopis kannatlikumat lähenemist ja siin ei tohi kiirustada. Kõige tähtsam on hoolega lugeda. Teada saada mida küsitakse ja alles seejärel tehe ja vastus kirjutada. Seda aga õpime nüüd edaspidi kogu aeg ja küllap ka selgeks saame - peaasi kui nüüd lugemine hästi välja tuleks.
Peale laulmist hakkame aga vaatama filmi "Lepatriinude jõulud".