Luciapäev

Luciapäev on oma nime saanud Sitsiilia pühaku Lucia järgi ning see päev märgib jõuluaja algust Rootsis.
Lucia oli tütarlaps, kes elas 3. sajandi paiku Sitsiilias Sürakuusas. Tal kulus palju vaeva veenmaks ema, et ta ei soovi abielluda ja et varandus tuleb jagada vaestele. Ema nõustus alles pärast seda, kui ta ise ime läbi tervenes. Pettunud kosilane andis pruudi kui kristlase üles. Umbes 304. aastal Lucia hukati. Lucia kultus algas suhteliselt kohe pärast tema hukkamist. Keskajal oli ta Itaalias, eriti Sitsiilias armastatud kaitsepühak. Luciat on sageli kujutatud hoidmas käes nõu, milles on kaks silma. See on seotud teise Lucia-legendiga, mille järgi keiser Diocletianus torkas tütarlapsel silmad peast välja, et temast jagu saada. Jumal taastas neiu nägemise. Lucia nimi tähendab valgust, valgusekandjat. Ta on pimedate ja silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak.
Vanasti peeti Rootsis 13. detsembrit aasta kõige pimedamaks päevaks. Lucia on valgusetooja pimedal ajal. Tänaseni algab igas Rootsi koolis 13. detsembri hommik luciarongikäiguga. Traditsiooniliselt on Lucia kaunis pikkade juustega neiu, kel on peas küünlapärg. Tema saatjaskonda kuuluvad tähepoisid (stjärngossar) ja pruutneitsid (tärnor), kes kõik on riietatud valgesse, noormeestel on tavaliselt peas pikad torukübarad ning neidudel kaunid paelad. Luciapäeval lauldakse jõululaule, süüakse safraniga valmistatud luciasaiakesi ja piparkooke.