Toomapäeva uskumuste ja kombestiku määrab päikesekalendri aastalõpp.
Rahvasuu on seostanud toomapäeva ka toomisega, sest jõuluajaks tuleb kõik vanad asjad tagastada ja võlad ära maksta.
Oluline oli mustuse ja laiskuse minema saatmine kaltsu- ja õlenukkudena. Pesti kerisekive ja puhastati majapidamist. Toomapäevast alates suuremaid töid ei tehtud, sest oli alanud jõuluaeg.
Keelatud olid kõik tööd peale pühadega seotu ehk siis lubatud olid eeskätt koristamine, kraamimine ja pühadetoitude valmistamine. Rangelt oli keelatud puude lõhkumine ja kojutoomine. Eriti keelatud oli ketramine ja jahvatamine.
Algas pühadetoitude valmistamine, mis kestis jõululaupäevani. Valmistati vorste, leiba. Toomapäeval tuli Tahma-Toomas, Must-Toomas või Jõulu-Toomas majast välja kihutada. Mõnel pool on sel puhul valmistatud vanadest riietest õlgi ja kaltse täistopitud nukk, mis on pimeduse varjus viidud teise peresse. Kui Tahma-Toomast ei märgatud ega viidud edasi, siis tähendas see laiskuse, mustuse, lohakuse, räpasuse ja muude halbade asjade majja tulekut. Leitud kaltsunukku vemmeldati ja visati ta siis uksest välja. Tavaliselt rändas Tahma-Toomas uue aasta saabumiseni ukse tagant ukse taha ja märgistas pere, kelle ukse tagant ta uusaastahommikul leiti.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar