Tere, mina olen Keily! Räägin oma uutest ja huvitavatest metsauudistest.
Alustan jõululaupäevaga, kus viisime metsloomadele kuivatatud leibu ja saiu.
Mina, vanaema, õde ja isa ja muidugi ka meie koer Tessa, sompasime paksu lume sees. Aga meie jõululaupäeval juhtus täielik jõuluime. Nimelt just siis, kui me kõik einestasime, käis pauk vastu köögiakent.,Mina jätsin kohe söömise järele ja vaatasin mis see oli: see oli väike armas sootihane, kes oli veel pool elus.,Võtsin ta peopessa ja viisin linnukese tuppa sooja, lootes, et saab veel terveks.,Isa tõi kohe korvi ning tõstsime ta õrnalt ja ettevaatlikult korvi.,Kui olime einestamise lõpetanud, läksime vaatasime, mida see sootihane vahepeal teinud on,.Linnuke hoidis juba oma pead ja vanaema ütles, et ka tema võiks nüüd natuke süüa. Võtsime kaks purgikaant, ühte panime vett ja teise panime koos vanaemaga puhastatud seemned. Lõpuks saabus õhtu ning me läksime tuttu. Hommikul ärkas ema esimesena ja läks vaatas, kuidas linnuke elab. Sootihane oli terve ja istus juba korvi ääre peal ja vaatas välja. Kui mina ärkasin ja linnukest vaatama läksin, oli too juba akna peal ja lehvitas tiibu. Võtsin ta peopessa, õde tegi veel viimase pai ja lendu ta läkski! Nüüd tahan rääkida 2. jaanuarist, kui ma olin vanaema juures . Kui ma vanaema juurde jõudsin, hakkas vanaema rääkima, et neil käib rebasepere õhtuti söömas .Lisaks veel jänes. Arvasin, et suudan küll üleval olla kuni rebasepere või jänku tuleb, aga ei jõudnudki, ennem tuli uni peale. Hommikul läksin vaatasin aknast välja kui palju linde (erinevaid) täna oli.
Kõigepealt kaks rähni, siis tutt-tihane, porr, põldvarblaseid terve kari, loomulikult palju rasvatihaseid, 4 musträstast, kaks pasknääri, puukoristaja. Arvan et nüüd ka aitab! KEILY